Millal ma ometi aru saan, et ma olen mina ?! Ma pole ei liiga hea ega liiga halb. Kaugeltki mitte pole ma perfektne. Miks ma siis alati otsin iseennast teistest? Miks ma ikka ja jälle leian oma isiksuse sõltuvana teistest? Miks ma ometi ei oska olla see kelleks ma olen loodud? Ma vihkan seda.
Aga ma olen õnnelik. Siiralt õnnelik. Lõpuks on aeg muutuste jaoks. Varsti hakkab kool. Ma ootan seda. Olen alati oodanud, juba lasteaias. Selel kohta ütleks: "Sinuga on halb, sinuta ei saa." Oleme Kaidiga vaikselt tsoppamas käinud :D. Ma olen alati paadunud kooliasjade ostmise fänn olnud. Nii et praegu on vägagi huvitav.
Teate miks ma olen kõige rohkem õnnelik? Sest mul on olemas Kaidi. Ma ei oskaks paremat sõpra, kui tema kusagilt otsida. Aitäh, et sa mul olemas oled ;).
Ütleks veel aitäh Miley Cyrusele, kes nii ilusaid laule nagu "The climb" ja "Butterfly fly away" kirjutab :).
Ole õnnelik juba selle üle, et sa elus oled!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar