kolmapäev, 26. august 2009

Kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled? Mul pole valmis veel ei pliiatsid, ei suled.




Ja kohe ongi kõik. Kohe ongi suvega kõik. Kriips peale, ja DONE. Ja ma olen selle üle nii tohutult õnnelik. Ma ei saa aru sellest, miks kõik nii paaniliselt suvest kinni hoiavad. Vabadust ja aastaringset suve saad pensionipõlves küllaga nautida, mis siis, et enam noor ei ole, vähemalt on väärikas elu seljataga. Aga see selleks.

Mina igatahes tahan juab väga kooli. Mitte ni iväga kooli enda pärast, kuid sellepärast, et saada seda rutiinimaiku tunda. Ma ei ole inimene, kes suudab asjalik olemata kuude kaupa istuda. 1, 2 kuud puhkust, okei, suurima sõõmuga, kuid 3 on pisut palju. Mitte, et ma sooviks, et suvevaheaeg oleks lühem, ei, ei soovi. Lihtsalt...Mul tuleb selline asjalikolemise tung juab agusti alguses peale. Ja kuulge, koolsi näeb ju oma sõpru, uusi õpetajaid ja uusi aineid. Kõik tundub olevat nii uus ja nii vana üheaegselt. Aga üks on kindel, kooli ma tahan ja väga. Hehh, aga seda rõõmu ja tahtmist jagub vaevu septembri lõpuni, siis hakkan järgmist vaheaega ja jõule ootama. Nagu igal aastal. Vot tak.


Aga tegelikult tahtsin ma rääkida hoopis sellest, et kui õnnelik ma viimasel ajal olen. Lihtsalt olengi ja kõik. Mulle tundus see nädal ja eelmise lõpp kuidagi nii minu poolt olema. Tavalist mul ei vea, ja kõik mida ma sisimas soovin, sellised väiksed asjad, nagu, et mingid teatud inimesed kuskil teatud kohas ühel teatud ajal ei oleks, on alati seal, kui neid üldse vaja pole jne selliste väikeste asjadega. Igatahes, eelmise lõpp ja selle nädala algus on olnud suhteliselt minu kasuks. Ma ei hakka neid pisiasju välja tooma, aga lihtsalt, on kuidagi eriti hea olnud. Eriti hea, õnnestuda.


Ja pealegi... Kuidas ei saakski õnnelik olla, kui tunned sellist tugevat armastuse hõngu õhus. See tädab mitte mu kopse, vaid terve mu keha ja hoiab mind õnnelikuna. Vaid üks sõrmenips ja kõik võiks olla teisiti minu jaoks, parem minu jaoks. Aga ma ei mängi ümber-näpu keeramis mängu. Mkm, see ei ole armastus, see midagi muud, midagi mitteõilast. Ja sellepärast lasen ma kõigel esialgu minna nii, nagu ta läheb. Ja see ongi see kõige parem, üllatusmoment. Midagi head ja midagi sügavat, midagi kõige paremat.

Love is in the air, it's everywhere.

Kommentaare ei ole: