Nii palju teile minu imelikust elust. PS! Tegelikult on veel täspelt kaks miljonit asja veel, mida teie silmakesed nägema ega kõrvakesed kuulma pea.
Sheerin veidike omaloomingut ka, kui lubate.
"Kulutuli"
Ükskord,
kui sina ja mina
lõkke ääres istusime,
missest, et teised olid ka,
neid ma ei näinud,
olid vai sina ja mina
ja rada kus koos enne olime käinud
Ja alguses leek nii õrnalt põles,
meie kahe vahel,
kuni keegi tulle viskas õled,
ja lõkkest sai kulutule ahel,
sinu, minu ja meie armastuse vahel
"Sinu pilk"
Ma veidike kartsin su pilku,
tead küll,
enne kui su pisut kuivad huuled,
olid nii pehmelt,
minu omade peal viltu
"Isegi miks, ei tea mitte"
Ma seisan,
keset maailma peatumatut tormijooksu
ma olen teistega koos,
aga sees nii üksi.
nagu vana tamm,
keset pikarohu niitu,
ma nutaks, karjuks,
isegi miks,
ei tea mitte,
midagi puudu on,
midagi suurt ja ehtsat,
armastus ja keegi kes mind enda koõrvale ihkaks?
"Kui ma sind teadsin"
Kui ma sind teadsin,
päris hsäti veel,
olid sa hulljulge,
su silmis oli hundiulg ja verev iha,
ja su südamelööke oli keugeltki kuulda
Sa peaaegu hirmuski olid,
aga liiga õrn vist, et mõrvar olla
Kui ma sind teadsin,
päris hästi veel,
olid sa hulljulge,
su silmis oli lõputu karje ja sügav saladus,
ja su hingamsit oli kaugeltki kuulda
Sa peaaegu, et hirmuski oled,
aga nüüd liiga mõrvarlik vist, et õrn olla
"Ainus oled sa..."
Öö pimeduses,
kui ma üksi laman,
ja vaikuse vireluses,
kui ma tühjuses koban
Sa valgusena mu mõtteis oled,
ütle, mida teha saan ma,
kui oled ainus keda suudan armastada?
"Mullaalune liha"
Igast ööst saab päev,
ja õhtust hommik,
Surnuaiaks saavad sõjaväed,
kui kord neid tabanud on pommid
Igast naerust saab nutt,
ja karjest vaikus,
Kui kõige hea on tapnud rutt,
kui kiirustaja hääl aega nõudes kaikus
Igast elust saab surm,
ja armastusest viha,
Kui su süda on kurb,
sest su armastatust alles vaid mullaalune liha
Armastusega,OMG.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar