Kahtlane on olla. Viimase kahe päevaga on nii tohutult palju juhtunud. Liiga palju minu väikese aju jaoks. Reede oli päev, mida jään mäletama kauaks. Juhtus palju 'esimesi' asju. Kas siis üldse elus või selle aasta kohta. Aga nendest las ajalugu parem vaikib.
Teate kui lihtne on skundite vältel valesid otsuseid tehes asju ära rikkuda. Teed midagi, mõtled, et ei juhtu midagi, aga pärast kahetsed silmad pisarais.
Ma ei taha mõelda temast, ega sellest. See tundub mulle tagantjärgi nii vastikuna. Nagu eelmiselgi korral.
Ma olen tundetu, isekas, mõtlematu, kiirustav ja lihtsalt nõme tüüp. Ma vihkan, et ma ei mõtle enne kui teen.
Kurat võtaks, leiutage keegi ajamasin, palun.
Tahaks lihtsalt kusagile ära, natukeseks ajaks. Seda kõike seedima. Minu väike aju seda enam ei kannata.
Xoxo, MG.
Taevas parastab kuu,küsib, kas kõik on korras
Vaatab mu süüdlast suud
Ma vastan: jajah, nagu Norras
Sa valetad,
Jah, ma valetan.
Kõik ei ole ju korras.
Ei, mitte miski ei ole korras.
Tule, tule mu järgi,
Ma viin su igavesse unne
Ma viin su igavesse unne
vaata mu hõbevalget värvi
ja siis kaob kõik süütunne.
Rändava valguse lävel,
kõik haihtub
ja siis kaob kõik süütunne.
Rändava valguse lävel,
kõik haihtub
Tuleb surm ja võtab su valu.
Viimne silmapilk ja läinud sa oled.
Viimne silmapilk ja läinud sa oled.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar