I'm all gone, with you, I'm just done.

Ma kardan iseennast. Oma mõtteid. Oma tegusid. Oma pilku. Ma olen eksinud. Eksinud, oma nii sirgena näival teel. Teel, kust tagasi pöörata ei saa ja otse haigutab ees põhjatu kuristik. Pean ise raja talluma, olgu see sile maantee, kivine kruusatee, soo või sügav merepõhi, pean seda ise tegema, saagu mis saab. Ja ehk siis on mu jaoks selge, et ka kõige sirgem tee pole sugugi sirge.

Kui ma sind teadsin

päris hästi veel

olid sa hulljulge

su silmis oli terav nuga ja verev valu

ja su südamelööke oli kaugleki kuulda

Sa peaaegu,
et hirmuski olid,

aga liiga õrn vist,

et mõrvar olla

Kui ma sind teadsin,

päris hästi veel

siis olid sa hulljulge

ja sinu hingamist oli kaugeltki kuulda

Sa peaaegu, et hirmuski olid,

aga nüüd liiga mõrvarilk vist, et õrn olla

Vaid mask...

Sa olid mu näo ees,

mille viimaks tõmban eest,

ja maha tallan,

sest olen väsinud,

su järele ootamast

-mina ise-