Südamepurustusvabrik - tasuta teenus - nr 555888, sõnumina: noloveatall

Ma olen ise süüdlane selles kõrvetavas põletuses minu südamel, milleks on sinu nimi. Jah, ma hävitasin selle ise ja taastasin, siis jälle hävitasin ja küllap nüüd enam kunagi ei taasta. Nüüd ma vaatan kuidas mu enda loodud kibe saatus mind raputab. Teid nähes nuttes pean naeratama. Takka kiites laitma ma pean. "Jah" öeldes "ei" mõtlema ja ahelaid kandes tänama. Armastades pean vihakama ja taastades hävitama. Mul oli lootus, aga täna sa hävitasid selle, ise teadmata, aga võib-olla teades ja tahtlikult rebides. Ei, ma ei süüdista sind, ainult iseennast, sest olin lollim kui kõik maailma toolijalad kokku. Ma puhusind sind tolmuna nelja tuule poole, ning püüda sind on nüüd sama hea kui aidsist terveneda. Kuid saagu mis saab, pisarsilmil ma jätan sinuga hüvasti, sõudes ikka paati merel, milleks oled sina ning kallast ei paista. Vaatan ikka seda Päikeseketast, milleks oled sina, kuni pimedaks jään. Sest pole tähsust enam, sinuta tolmuks ma saan. Hävin nagu hein kulutules. Jah, ma jätan jumalaga sinuga, sest mida pole.. seda ju pole?

Tundmatu autor:

Kõigel, mis tundena südames sõuab,

valude varjud, ilude väed,

igatsus, pisarad - palvel käed-

küsi sa: kuidas? miks? millal?

Sihtisid pole sillal

Armastusega, Getter