Kõik ja mitte midagi? Pidasin seda alati kirjanduslikuks saastaks millest koguaeg räägitakse, mida ma isegi rääkinud olen, kuid mida reaalsuses ei eksisteeri. Aga ma eksisin, rängalt. See on olemas ja rämedamal kujul, kui ealeski kujutleda oskasin. Ühel poolel teed on sul kõik millest unistanud oled, teisel pool mitte midagi. Kuid see kord pole tee sinu valida. Ja sa istud, oodates homset. Ühest küljest peaaegu, et ootusärevusse surres, teisest küljest aega peatada soovides... Sest homne võib tuua nii õntsuse kui hukatuse. Mida sa teed? Kas annad alla, sest tead, et lootust peaaegu pole ja isegi kui saad mida tahad, on kõigel oma konksud ja agad. Või hoiad pöidlad pihus, selja sirge ja pisarad kibedalt kurgus, kogu "Võib-olla"-le käega lüües ja uhkelt homsesse jalutades, ükskõik kas kõnnid pimedusse või valgusesse. Valikut ju pole ja taganemiseks on ammu liiga hilja.
Waiting here in line, hoping that I'll find, what I've been chasing.
Jason Walker - Down
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar