Nii lihtne see ongi. Minuga on alati nii. Jsut siis kui kõik on juba nii hästi, juhtub midagi, mis mu maalima täiesti peapeale pöörab. Ma ei taha siin haliseda. Mis mõte sel on? Lihtsalt, valus on, kui keegi kellest sa niiii niiiii tohutult hoolid, lihtsalt tuleb ja kõigele, millest sa eluaeg unistanud oled, lihtsalt vee peale tõmbab. Aga ma olen tugev, lähen pea püsti edasi. Ta ise õpetas mulle seda. Olen mina, ikka see sama vana mina. Having "nobody" written on my forehead, just like used to be, just like always...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar