Imelik. Olen nii õnnelik ja õnnetu ühekorraga. Mul on miljoneid põhjuseid olla õnnelik ja mitte ühtegi otsest põhjust olla õnnetu, ent ma olen seda ikkagi. Kõik on segi, nagu pudru ja kapsad. Ma tean, ma räägin seda juab liiga tihti, aga tunnen, nagu oleksin ennas tkusagile pilkasesse pimedusse kaotanud ega leia lambilülitit, et end üles leida.
Käisime Ksennuga rannas täna, ehk siis 25 juuni, neljapäev. Tore oli, ilm oli soe, aga oleks võinud veel pisut soojem olla. Vesi oli muidugi jääkülm, aga Ksenn ronis ikka sisse, ma ei jaksand. Nüüd olen ma aga totaalselt ära põlenud. Väga valus.
Õhtupoole läksime Anksiga, keda ma polnud tervelt nädal aega näinud (ulme), õue. Me jalutasime kokku umebs 5 kilomeetrit. Kohasime mõndasid huvitavaid inimesi. Kõigepealt sõitsid oma (vist') tsiklitega meile vastu 3 kõva meest. Muidugi ei saanud nad jätta ära seda lauset: "Hotšeš pakatatsa?" aga me ei tahtnud pakatatsa ja onkild sõitsid solvunult minema. Mõne aja pärast sõitis meile vastu eesnäärmepõletikuga vanamehike, tema ei jaksa endale tsiklit osta, nii et ta oli hoopis rattaga. Angela otsustas, et mängib tema kadunud lapselast ja ütles talle "tere". Mehike läks selles õhinasse ja kukkus ka kohe teretama, aga ega ta sellega piirduda suutnud. Küsis veel kuhu me lähme ja ma vastasin "Soome". Ta ei jäänud vastusega rahule ja sõitis ringinga tagasi. Siis küsis ta "Mis te tahtsite?". Angela muidugi kuulsi "Kirsse tahtate?" ja ma vastain talle, et "Ei midagi ei taha." Siis mehike ütles "Oi, nii ilusad tüdrukud ikka." Ja ma vastasin: "Sa ise ka." Aga mehike ei uskunud ja sõitis minema. Angela karjus ja kiljus, siis me naersime nii et soolikad kõhus olid pahupidi, oli tore, erakordselt tore, nagu alati. Me rääkisime minevikust, olevikust, tulevikust. Kõigest. Oli tore.
Koju jõudes avastasin, et mul on päikesepiste. Pea valutas nii mis kole ja süda oli paha ja ma üleni valutan päikesest.
Hea küll, ma nüüd lähen, puhkan. Aga teie kuulake Smilersit, sest tema lood on sensatisoonilised.
Respect Karen Hollingsworth'ile, kelle kunst on imetlusväärne.
( http://images.google.ee/images?hl=et&lr=&um=1&sa=1&q=oil+paintings+by+Karen+Hollingsworth&aq=f&oq= )
All for one, one for all. Because future is ours.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar