Täna ma joonistasin. Hästi huvitav oli. Ma polnud ikka päris kaua joonistanud. Mitu tundi istusin seal laua taga. Tore oli. Oli oli.

On keegi kes ikka ja jälle oskab mind naeratama panna. Rääkisime ja rääkisime. Alguses ta ei tahtnud rääkida, aga ma olen õppinud ära tema rääkima panemise. Kusjuures keegi teine nii ei oska, eks?

Olen õnnelik kõigi õnnetuste kiuste. Olen rõõmus kogu kurbuse kiuste. Olen mina, kuigi võiksin vabalt olla keegi teine.

Täna on puulehed üsna rohelised. See meeldib mulle. Ja taevas on kreemikarva valge ja helesinise kirju. Päike paistab hästi väikselt, pehmelt.

Hard to catch, difficult to keep, impossible to own.