Täna oli imelik päev. Oli pilves. Oli külm. Aga ma olin rõõmus. Angelaga oli nii retrolt hea. Naerda, nutta, kiruda, õnnelik olla. Mõnele ütleks siin, et kasvagu suureks. Ja mõnele ütleks, et bitch oled. Aga milleks? Milleks ennast vaetvata kui on olemas saatus, mis tahest tahtmata alati kätte maksab.
Ma sain täna veel mõnes asjas selgusele. No matter what I do, I always end up with you.
Ükskõik kui palju ma püüan ja tahan, ma ei saa, ei saa sind välja oma peast, oma südamest. Veel sain ma selgusele, et olen iseennast kusagile väga kaugesse pimedusse ära suutnud kaotada. Ma ei saa aru mida ma teen, ma ei saa aru mida ma mõtlen. Ma vihkan seda tunnet...aga kuidas ma saan seda vihata kui ma ei vihka midagi.. ?
Õhtu möödus mul Kaidi juures. Tore oli. Oli oli. Sain mõned parimatest parimad laulud oma mp3-le. Kuulan nüüd neid, olen õnnelik ja õnnetu ühekorraga.
Õues on halli värvi. Isegi puulehed tunduvad mulle hallid. Ma nüüd siis lähen. Nuusutan oma lemmikparfüümi nii kaua kui sellest süda pahaks läheb. Sest me ju ei oskagi normaalsed olla...
Even the full moon doesn't know how to be perfect, so what are we worring about.. ?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar