Sa oled nagu õnnetusehunnik. Ma olen seal, kui sa mind vajad. Ma ütlen sulle sõnu, mida teised pole öelnud. Ma valvan sind ja kaitsen sind. Ma ei jäta sind üksi. Miks siis sind pole kunagi, kui ma sind tõeliselt vajan? Miks sa ei küsi, kas minuga on kõik korras? Sest nii on ju lihtsam. Sa pole loll, sa näed, sa saad aru, aga lihtsalt möödud sellest, nagu tühjast kohast. Sa oled egomanjak. Sul oled ainult sina ja su kitsarinnaline mõttemaailm. Sinu jaoks eksisteerib ainult üks mõiste, sina ise.
"Lõputus"
Tasa, tasa, hõljub paat..
kuskil mittekusagil,
üksinduse varju traat
kõrvetab mind sisinal
Pisar pisara järel,
vajub alla mööda minu palet
Mis on saanud sinust, minust?
Unistuste ilust ?
Kõik ja mitte midagi,
hoiab meid veel elus.
Pole mitte kedagi,
kel süda oleks ilus.
Täna läheb, homme tuleb,
eilsest ei tea midagi,
Igaüks meid kord ju sureb,
kuid ei see'i huvita kedagi.
Tasa, tasa hõljub paat...
kaugele elu ilust,
homsest tühi on see vaat,
mis eemaldab mind elust.
When the skies are grey and sun stops shining
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar